Rádjágeavvankommišuvnnat mihtidedje sierra metodain rájá ja dokumenterejedje dan digitálalaš materiálan. Barggu boađusin beaiváduvvon riikarádjá lea almmustahtton Eanamihtidanlágádusa kárttáin.
Ovddit rádjágeavvan bođii fápmui 2003.
Johkarájá sadji nuppástuvai rávnnji váikkuhusas
Rádjágeavvamis riikarádjá ii sirdojuvvo eanarájáin mange guvlui. Johkarájá sadji Deanu čázádagas goittotge nuppástuvai ovddit rádjágeavvama ektui, go johkarokki čiekŋalamos sadji lei nuppástuvvan rávnnji váikkuhusas.
– Johkarájá sadji muhtin Deanu čázádaga sajiin nuppástuvai ovddit rádjágeavvama ektui , go joga rávdnji lihkaha rokki, gokko rádjá manná. Maiddái teknologiija lea ovdánan ja mii leat sáhtán mihtidit rájá ain dárkilappot. Aitosaš viidodagaid nuppástusat leat goittotge unnit. Sullot dahje boađut, main lea mearkkašupmi, eai rádjágeavvama boađusin sirdašuvvan nuppi stáhta guvlui, muitala kártáhoavda Jyrki Lämsä Eanamihtidanlágádusas.
Konkrehtalaš nuppástus lea Gilbbesjávrris johtti E8-geainnu guoras leahkki rádjágeađgi 295B sirdin, mii dahkkui jagi 2024. Rádjágeađgi sirdojuvvui dorvvolašvuođa dihte sullii vihtta mehtera rádjálinnjá mielde dobbelebbui geainnus. Riikarájá sadjái rádjágeađggi sirdimis ii lean váikkuhus.
– Rádjágeađgi lei lahka geainnu ja hearki erošuvdnii, mii livččii sáhtán dagahit geđggiid gahččama geainnu ala ja nie hehttet vuodjindorvvolašvuođa. Boldni dagahii maiddái oaidnineastaga rádjágeađggi bálddas leahkki parkerensadjái, Lämsä muitala.
Beaiváduvvon riikarádjá oidno Eanamihtidanlágádusa kárttáin
Áigedását riikarájá sáhttá álkimusat geahččat Eanamihtidanlágádusa Kártabáiki-bálvalusas. Kárttás rádjá lea sevdnjesalit ja čáhceguovllus jođedettiin sevdnjesviolehtta.
– Áigedását dieđut leat beaiváduvvon kártámateriálaide, ja dat leat geavaheamis kárttáin ja báikediehtobálvalusain. Materiála sáhttet ávkkástallat sihke riikkavuložat, virgeoapmahaččat ja eará dieđu dárbbašeaddji geavaheaddjit, Lämsä muitala.
Rádjágeavvamis buvttaduvvon báikedieđut leat vuosttas háve čohkkejuvvon digitálálaš materiálan, man sáhttá ávkkástallat guktuid riikkaid virgeoapmahašdoaibmamis. Beaivádan láhkái materiála buorida rádjáguvlui laktáseaddji báikedieđuid luohtehahttivuođa ja geavahahttivuođa.
– Materiála sáhttá beaivádit maiddái rádjágeavvamiid gaskkas. Geavatlaččat dat mearkkaša ovdamearkka dihte dan, ahte Rádjágozihanlágádus sáhttá beaivádit dieđu fuolahusbargguin, go sii dollet vihtta mehtera govdosaš rádjáráiggi ortnegis njáskamiin doppe eret alla šattuid, Lämsä muitala.
Rádjágeavvan Ruoŧain válmmaštallojuvvo
Rádjágeavvan ollašuhtto 25 jagi gaskkaid. Suoma ja Norgga virgeoapmahaččaid lávga ovttasbargu doarju stáđisvuođa rádjáguovlluin ja lea maiddái buorre rádjáránnjávuođa oassi.
Rádjágeavvan lea gáibideaddji proseassa, mii dahkkojuvvo eanadagas olles riikarájá guhkkodagas. Suoma ja Norgga rájás dat mearkkaša 737 kilomehtera rájá, rámškkas meahcceguovlluid, čázádagaid sihke molsašuddi dálkediliid. Eanadatbarggu sáhttá bargat dušše geasseáiggi.
Eanamihtidanlágádus lea válmmaštallamin aiddo Suoma ja Ruoŧa gaskasaš rádjágeavvama, mii árvvoštallojuvvo álgit boahttevaš jagiid.
Suoma ja Ruošša gaskasaš ovddit rádjágeavvan ollašuhttui jagiid 2007–2016, ja dan bohtosat bohte fápmui 2018. Rájá sadji lea dokumenterejuvvon ja dat lea fámus orru soahpamušaid mieldásaš.
Lassedieđut
Kártáhoavda Jyrki Lämsä, tel. 040 524 2508, ovdanamma.sohkanamma@maanmittauslaitos.fi
Váldojođiheaddji Pasi Patrikainen, tel. 029 531 5400, ovdanamma.sohkanamma@maanmittauslaitos.fi