Skip to main content

Ná gávnnat iežat giddodaga rájáid – tipsat rádjágeđggiid ohcamii

Giđđa lea dávjá áigi, goas olbmot álggahit ođđa huksenfidnuid, dikšot šiljuid ja máhccet dálvvi maŋŋá geassestobuide. Dán áigge maiddái dávjá beroštuvvagohtet das, gokko viessosaji ráját mannet.

Rajapyykki.
Photo:
Maanmittauslaitos

Rájá sadji čájehuvvo rájá saji čájeheaddji mearkkaiguin nappo rádjágeđggiiguin ja daidda meroštallon koordináhtaiguin.

– Viessosaji rájáid sáhttá geahččat ovdamearkka dihte Eanamihtidanlágádusa áššiiddikšunbálvalusas. Rájá dárkilis saji muitala goittotge álot viessosaji rájá alde leahkki rádjágeađgi. Dat sáhttá leat ovdamearkka dihte stuorra geađgi dahje bohccemearka, Eanamihtidanlágádusa bálvalanhoavda Panu Karhu muitala.

Yleisimpiä rajapyykkejä ovat kivipyykit, betonipyykit ja metalliset pyykit.
Ráját ja rádjágeađggit leat dehálaččat guovlluid meroštallamis. Dábálamos rádjágeađggit lea geađggit, betoŋgamearkkat ja metállamearkkat. Rádjágeđggiide lea merkejuvvon nummir, mii oidno doaimmahuskárttás ja giddodatregisttarkárttás. Geđggiide čulle ovdal maiddái rájáid guovlluid čájeheaddji sárgáid ja čiegaid.

Veahkki rádjágeđggiid ohcamii

Eanamihtidanlágádusa áššiiddikšunbálvalussii (suomagillii) leat lasihuvvon giddodagaid rádjágeđggiid dieđut sihke neavvu, mainna sáhttá čuovvut iežas saji ovdamearkka dihte rádjágeđggiid ozadettiin (suomagillii). Rádjágeđggiid dieđut leat čoggojuvvon sierra áiggiid máŋga sierra gáldus. Dušše maŋimuš jagiid dahkkojuvvon mihtidemiid dieđut leat sihkkarat. Eará rádjágeđggiid sadji kárttás sáhttá leat eahpesihkkarut ja daidda čájehuvvo bálvalusas váruhus ”Tietoja ei ole tarkistettu” (“Dieđut eai leat dárkkistuvvon”).  Mátketelefovnnain gávdná dábálaččat lahka albma saji, go daid dárkilvuohta lea 2–20 mehttera gaskkal.

Rádjágeđggiid dieđut eai oidno automáhtalaččat, go giddodagaid ráját čájehuvvojit bálvalusas. Ovttaskas giddodaga galgá vuos ohcat kártái juogo geahččamiin iežas giddodaga dahje ohcamiin Kaikki kiinteistöt (“Buot giddodagat”) -oasis muhtin ovttaskas giddodaga kártái.  

Áššiiddikšunbálvalusa geavaheapmi gáibida nana identifiserema.

Ráját čielggasin rádjágeavvamiin

Juos rájá sadji ii leat dieđus dahje rádjá ii gávdno, Eanamihtidanlágádusas sáhttá dáhttut veahkkin eanamihtideaddji ohcamiin rádjágeavvandoaimmahusa. Rádjágeavvamis čielggadit rájá saji ja dárbbu mielde ođasmahttet láhppon rádjágeđggiid. Ránnjáiguin leat buorre ságastallat ovdal rádjágeavvama ohcama, juos dat lea beare vejolaš. Ránnjás sáhttá leat diehtu rájá dahje rádjágeađggi sajis.

Eanamihtidanlágádusa lassin rádjágeavvamiid dahket stuorámus gielddat iežaset sajádatlávvaguovlluin. 

Lassedieđut

Giddodaga rájáid čielggadeapmi

Rajat ja rajamerkit (suamagillii)

Giddodagat
Eanamihtidandoaimmahus

Ođđasat