Giddodaga laigen mearkkaša guovllu nappo mearreviidodaga sirrema giddodagas. Laigemis meroštallojit guovllu ráját ja giddodaga geavaheapmái dárbbašlaš vuoigatvuođat, nu mo geaidnovuoigatvuohta nuppi oamastan eatnamis.
Laigen dahkkojuvvo dábálaččat gávppi, skeaŋkka dahje árbejuogu maŋŋá. Dalle laigemis čielggaduvvo ja registrerejuvvo maid mearreviidodaga oamastanvuoigatvuohta.
Laigemiin sáhtát maid juohkit du oamastan giddodaga máŋga sierra giddodahkan dahje sirdit guovlluid du oamastan giddodagaid gaskkas.
Laigema muttut ja bistin
Laigen bistá sullii 7 mánotbaji.
Ovdal laigema
- Oaččut almmuhusa, mas leat laigema gieđahalli eanamihtidaninšenevrra oktavuođadieđut. Sáhtát váldit oktavuođa eanamihtidaninšenevrii, juos laigemis lea hoahppu.
- Smiehta, man nama háliidivččet addit ođđa giddodahkii. Almmut nama eanamihtidaninšenevrii maŋimustá laigema čoahkkimis.
- Mii registreret oamastanvuoigatvuođa nappo lágačuorvaga, juos gažaldat lea gávppis dahje eará luohpadeamis.
- Don oaččut almmuhusa das, goas laigen dahkkojuvvo. Eanamihtidaninšenevra sádde almmuhusa sullii mánotbaji ovdal gieđahallama. Almmuhus sáddejuvvo maid ránnjáide, juos rájáid dahje geaidnovuoigatvuođaid galgá gieđahallat.
Laigen (sullii 6 mánotbaji ohcamušas)
- Laigen gieđahallo dábálaččat čoahkkimis báikki alde. Čoahkkimii oassálastin ii leat vealtemeahttun.
- Eanamihtidaninšenevra mihtida guovllu rájáid ja bidjá dárbbašlaš rádjágeđggiid.
- Eanamihtidaninšenevra vuođđuda dárbbašlaš geavahanvuoigatvuođaid ja eará geavahanvuoigatvuođaid.
Laigema maŋŋá (sullii 1 mánotbadji gieđahallamis)
- Oaččut rehkega, juos don leat laigemis meroštallon máksin. Máksináigi lea tiippalaččat 30 beaivvi.
- Ođđa dieđut leat registaris oaidnimis.
Almmuhuvvon áiggit leat gaskamearálaččat. Áiggiide váikkuha ovdamearkka dihte jagiáigi, go dálvit ii leat dábálaččat vejolaš dahkat mihtidemiid. Čielga áššiin laigema sáhttá dahkat čoahkkima haga ja nuppástusat dahkkojuvvojit registarii jođáneappot.
Haddi
Laigema haddái váikkuhit guovllu sturrodat ja ođđa giddodagaid mearri. Ovdamearkka dihte vuollel hektára sturrosaš guovllu laigen máksá 1 460 €. Máksimis vástida dábálaččat laigen láhkái guovllu oamasteaddji.
Haddi sisttisdoallá buot laigemii laktáseaddji goluid, nu mo mihtidemiid, rádjágeđggiid, vuoigatvuođaid vuođđudeami ja registtarnuppástusaid.
Ná ozat laigema
Juos leat ožžon mearreviidodaga gávppi bokte, skeaŋkan dahje eará luohpadeapmin, oza lágačuorvaga. Lágačuorvaga ohcan álggaha maid laigema.
Juos háliidat laiget guovlluid giddodagain maid juo oamastat, oza laigema vulobeale rávvagiid mielde. Lavtte ohcamuššii kárttá, masa leat merken laigen láhkái guovlluid. Sáhtát dahkat kárttá ovdamearkka dihte Kártabáikkis (suomagillii).
Bargga ná
- Čohkke vejolaš mildosiid ja vurke daid pdf- dahje jpg-hámis.
-
Oza laigema Áššiiddikšunbálvalusas:
- persovdnaáššehasat (suomagillii)
- organisašuvdnaáššehasat (suomagillii)Bálvalussii sáhttet čálihit iežaset organisašuvnna beales sisa dat olbmot, geaidda lea merkejuvvon gávperegistarii organisašuvnna nammačállinvuoigatvuohta.
- Vállje vuos giddodaga, masa ozat laigema. Vállje “Eanamihtidandoaimmahusat” ja “Oza eará doaimmahusa”.
- Čále, ahte ozat laigema iežat giddodagas ja lavtte mielde kárttá.
Sáhtát ohcat doaimmahusa maiddái báberhámát ohcamušskoviin (suomi.fi), juos dus ii leat vejolašvuohta geavahit Áššiiddikšunbálvalusa.
Juos háliidat doaimmahusa áššegirjjiid elektrovnnalaččat alccet, váldde suomi.fi-dieđuid atnui.