Giddodat oamastuvvo oktasaččat, go das leat máŋgga oamasteaddji ja oamastusoasit leat meroštallon (ovdamearkka dihte 1/3). Oktasaš oamastusa sáhttá fámohuhttit:
- juohkosoahpamušain
- luoddumiin.
Juohkosoahpamuš lea buorre čoavddus, juos oamasteaddjit sáhttet soahpat gaskaneaset juogus ja dihtet jo, mo guovllu galggašii juohkit. Soahpamuša galgá dahkat čálalaččat ja nannet gávpenannejeaddjiin (suomagillii). Soahpamuša dahkama maŋŋá oza lágačuorvaga, man maŋŋá laigen dahkkojuvvo automáhtalaččat.
Luoddun lea buorre čoavddus, juos oamasteaddjit eai leat sihkkarat das, mo giddodaga galggašii juohkit. Luoddumis árvvoštallo eatnama ja huksehusaid árvu, ráđđádallo háliiduvvon loahppabohtosis ja merkejuvvojit ráját. Luoddumis oamasteaddji oažžu iežas oasi (ovdamearkka dihte 1/3) vástideaddji guovllu oktasaš giddodagas.
Jápminbeasi giddodaga juohkin
Giddodaga sáhttá oamastit maid jápminbeassi. Jápminbeasi giddodatge oamastuvvo oktasaččat, muhto oamastanoasit eai leat vel virggálaččat juhkkojuvvon. Jápminbeasi oamastan giddodaga ii sáhte juohkit luoddumiin ovdal go árbejuohku lea dahkkojuvvon.
Árbejuogu sáhttá soahpat guovtti láhkái. Árbejuogus sáhttá soahpat guovlluid juohkimis osolaččaid gaskan. Dalle dahkkojuvvo juohkosoahpamuš ja vejolaččat luoddun.
Árbejuogus sáhttá nuppi dáfus soahpat, ahte juohke osolaš oažžu dihtto (omd. 1/3) oasi giddodagas. Dalle árbejuogu maŋŋá gii beare oamasteddjiin sáhttá ohcat luodduma.
Luodduma muttut ja bistin
Luoddun bistá sullii 10-16 mánotbaji.
Ohcamuša maŋŋá
- Oaččut almmuhusa, mas leat luodduma gieđahalli eanamihtidaninšenevrra oktavuođadieđut. Sáhtát váldit oktavuođa eanamihtidaninšenevrii, juos luoddumis lea hoahppu.
- Don oaččut almmuhusa das, goas luoddun dahkkojuvvo. Eanamihtidaninšenevra sádde almmuhusa sullii mánotbaji ovdal gieđahallama.
Luoddun (sullii 3 mánotbaji ohcamušas)
- Gieđahallan álggahuvvo eanamihtidaninšenevrra doallan čoahkkimiin, mas čielggaduvvo dilli ja oamasteddjiid oainnut.
- Mii mihtidit giddodaga ja árvvoštallat dan árvvu.
- Eanamihtidaninšenevra dahká oamasteddjiide evttohusa juogu bohtosis.
- Mii merket loahppabohtosa eanadahkii ja bidjat dárbbašlaš rádjágeđggiid.
- Gieđahallama sáhttá dahkat máŋgga čoahkkimis. Čoahkkimiin gánneha leat mielde, muhto dat ii leat vealtemeahttun.
Luodduma maŋŋá (sullii 1 mánotbadji gieđahallamis)
- Oaččut rehkega, juos don leat luoddumis meroštallon máksin. Máksináigi lea tiippalaččat 30 beaivvi.
- Ođđa giddodagat ja dieđut oidnojit registaris.
Almmuhuvvon áiggit leat gaskamearálaččat. Áiggiide váikkuha ovdamearkka dihte jagiáigi, go dálvit ii leat dábálaččat vejolaš dahkat mihtidemiid.
Haddi
Luodduma haddái váikkuhit guovllu viidodat ja ođđa giddodagaid mearri. Ovdamearkka dihte 5 hektára sturrosaš giddodaga juohkin golbma giddodahkan máksá 9 870 €.
Máksu juhkkojuvvo dábálaččat oamasteddjiide oamastanosiid (1/3) mielde.
Ná ozat luodduma
Luodduma sáhttá ohcat oamasteaddji okto dahje máŋgga oamasteaddji ovttas.
- Čohkke vejolaš mildosiid ja vurke daid pdf- dahje jpg-hámis.
Oza luodduma Áššiiddikšunbálvalusas:
- persovdnaáššehasat (suomagillii)
- organisašuvdnaáššehasat (suomagillii)Bálvalussii sáhttet čálihit iežaset organisašuvnna beales sisa dat olbmot, geaidda lea merkejuvvon gávperegistarii organisašuvnna nammačállinvuoigatvuohta.
- Vállje vuos giddodaga, masa ozat luodduma. Vállje “Eanamihtidandoaimmahusat” ja “Oza eará doaimmahusa”.
- Deavdde ohcamuša dieđuid ja lavtte ohcamuššii vejolaš mildosiid.
Sáhtát ohcat doaimmahusa maiddái ohcamušskoviin (suomi.fi) (suomagillii), juos dus ii leat vejolašvuohta geavahit Áššiiddikšunbálvalusa.
Juos háliidat doaimmahusa áššegirjjiid elektrovnnalaččat alccet, váldde suomi.fi-dieđuid atnui (suomagillii).